"What happens in Austria, stays in Austria... or not" vol II

Asi, mis Austria juures veel kindlasti ära märkimist vajab, on söök. Austerlased ei oska süüa teha - vähemalt mitte midagi, mis puudutab pastat, kartulit või salateid. Liha pakuvad nad sajas erinevas variandis aga muu maailm on neile kauge ja tundmatu - kõiki salateid maitsestatakse äädikaga ja pereemad ei oska isegi oma rahvustoite valmistada. Šokolaade on seal aga vähemalt miljonit erinevat sorti ja milkariiul on suurem kõigist teistest sektsioonidest terves poes. Ka itaalia ülihead gelatot müüakse pea igal nurgal.



On aga üks jook, mida oskab teha pea iga austerlane - hollasaft. See on jook holundripuust, mis maitseb natuke nagu aaloe, ja mille siirupit ma ka endaga 1,5 liitrit kaasa tõin. Loodan et see ei saa kunagi otsa (okei okei 1/5 on juba joodud). Austrias tutvusin veel ka ühe enda jaoks täiesti uue nähtusega - Aasia restoraniga, kus sinu kõrval lintidel jookseb toit ja sa võid endale kindla summa eest ükskõik kui palju erinevaid roogi valida. Maailma kõige lõbusam koht, kus söömas käia - Ja taldrikuid tekib ka vähemalt miljon. :D


Toidust veel - Viinis on üks superhea juur-ja puuvilja, kala, liha, mereandide ja vürtside turg. Lisaks leiab sealt veel India pükse, puuviljakokteile (koos väga sõbraliku müüjaga) ning võltskellasid. Lõhn on selle turu vähemalt maitseainete osas parim, granaatõunad on arbuusisuurused ja kõik on nii kallis et midagi pole võimalik osta. Pure fun.


Austerlased erinevad eestlastest paljude asjade poolest. Austerlase jaoks pole mingi probleem saada taksojuhiga kokkuleppele soodsama hinna osas, paluda baarist 6 shotti tasuta või kaubelda 35 eurone kott 12 eurole. Inimesed olid igal pool sõbralikud, avatud ja meilt kõigilt küsiti pidevalt mis keelt me räägime ja öeldi, et kui ilusti see ikka kõlab.
Üheks erinevuseks on veel tänavamood - kui Eestis on see juba väga silmatorkavalt erinev ja omapärane, siis Austrias on kõigil seljas H&M ning kogu reisi jooksul nägin ma ainult ühte eristuvat inimest ja seegi oli mees kohvriga (ehk siis ilmselt lihtsalt läbikäigul Austriast). Sõprus austerlaste vahel on aga pigem pealiskaudne, ning kui meie eestlased omavahel üksteisest midagi taga ei rääkinud, siis austerlaste käest kuulsime me igal õhtul uut gossipit selle kohta, kes nõme on ja kes midagi üht- või teistmoodi teeb. Eestlaste suhtlus võõrastega võib olla tagasihoidlik, aga nende sõprus on südamlik ja siiras!



Kuna õpilasvahetus pidi ennekõike olema ikkagi õpilasvahetus, siis räägin ma natuke koolisüsteemist ka. Kool, kust meie õpilased käisid, oli rahvusvaheline kool. Enamus õpilastest räägib küll saksa keelt, aga kooli ametlik õppimiskeel on ikkagi inglise keel. Tunnid toimuvad kaheksast ühe, nelja või kuueni (ma ei vingu enam kunagi meie 9 tunni üle), vahetunnid on 5 minutit ja sööklat ei ole. On ainult saiakesed ja võileivad, mida süüakse nii hommikul kui ka koolis lõuna ajal. Kool kestab septembrist juuli alguseni ja kontrolltööd on suuremad, aga umbes kord paari kuu jooksul kuid nendekski ei saa nad korralikult õpitud. Kui keegi saab nelja(meie mõistes 2) on ta õnnelik, sest ei pea tööd vähemalt järgi tegema, nagu viie puhul.

Enamus õpetajaid koolis on noored, ja ülikoolis õppides peab igaüks neist endale kaks ainet valima. Nii tekivadki kummalised kooslused nagu muusika ja inglise keele õpetaja või füüsika ja kunsti pedagoog. Seal õpetavate õpetajate kohta saime me ikka igasuguseid põnevaid lugusid teada, alustades kasvõi sellest kuidas üks abiturent inglise keele õpetajaga kohalikus klubis nikanaka olid teinud. Hiljem teadsid sellest nii kooli kõik õpilased ja õpetajad kui ka selle sama õpetaja mees... ja kõik läks vana rada edasi. Käisime ka selle õpetaja tunnis ja noh, täitsa hot stuff on tõesti. Õpetajate seelikupikkus on neil seal ka vähemalt kolm korda lühem.
Tunnid on vähemalt kooli lõpu poole juba suhteliselt vabad - vaadatakse inglisekeelseid filme, tehakse näidendeid või kuulatakse laule ning mõtestatakse lahti nende sisu. (Ise juhtusin sellel ajal vaatama filmi "My sister's keeper". Üle väga pika aja ei ole ma näinud filmi, kus lõpus mingi asjumuutev pööre toimub - tavaliselt filmid lihtsalt kulgevad. Soovitan kindlasti.)


Ps! Kõigil austerlastel on väike koer. Suuri koeri pole seal üldse, kõigil on kas bolonkad, malta koerad või linnukoerad.
Kõige lõbusam asi Austrias oli saksa keele õppimine. Millegipärast tuli mul see idee alles viimastel päevadel, aga juba selle aja jooksul sain ma selgeks palju väga kasulikke väljendeid. Õnneks (või kahjuks) sarnaneb see ka rootsi keelele, ning see aitas mul veidi lihtsamini seda rääkida. Lõpuks ei saanud enam keegi minust aru, sest ma rääkisin rootsi ja saksa keele segu. Kui ma sellel ajal veel vene keelt meelde üritasin tuletada, ei meenunud mulle isegi "kus?" küsimus, sest kõik oli omavahel nii sassis.
Nüüd natuke saksa keelt lollidele - vajalikud väljendid, mida sul kindlasti vaja võib minna. Häälduse järgi.
Du bist en blau pfjärd - Sa oled sinine hobune. (Õppisin ratsutamise käigus. Sinine ja roosa on ainsad värvid, mida ma saksa keeles tean).
Ooo, schön mädhen und man! - Oo, kena noor naine ja mees!
Schön schmink - ilus meik
Rosa rock - roosa seelik
Vo bist du??? - Kus sa olid?
Schaisse! - Kurat. Aga seda teate te juba kõik ka meie õllereklaamist.
Ja nüüd üks lõbus lugu. Nimelt on austerlastel hea intonatsioon, tänu millele ma kõnesid pealt kuulates peaaegu alati aru sain, millest jutt käib. Minu vahetusõpilane ütles ühel hetkel küsiva häälega midagi sarnast nagu "Vitlig???" ja mina siis järeldasin, et see tähendab "Päriselt?". Hiljem küsisin ma selle sõna hääldust tema käest üle, tundus enamvähem sama, ja ütlesin tema isale siis millegi peale "Vitligi??" oma suurepärases häälduses. Tuli välja, et selle sõna tegelik hääldus on põriseva r'iga virklih ja sõna, mida mina tema isale väidetavalt ütlesin oli "Fickdig" mis tähendab siis persesaatmist. Järgnes draama. Sellele vaatamata praktiseerisin saksa keelt rõõmsalt edasi ja sain mõne aja pärast juba iga asja peale "Ja genau" ja "Ja passt" öelda. Iga kõne/lahkumise lõpus ütlevad austerlased "Jaa tshao bussi papa tshüss!" mis peaks siis tähendama headaega ja musi. Lõbus, kui seda ühe õhtu jooksul (koos põsemusidega) umbes sada korda kuulda.


Praegu igatsen ma kohutavalt Austriasse tagasi. Eesti tundus varem nii seiklusrikas ja põnev ja nii edasi aga praegu tahaksin ma lihtsalt väga, väga veel Austriasse minna. Uuesti saan ma seal sama seltskonnaga olla alles järgmisel suvel, seni peab ilmselt siis siinseid võlusid ja valusid nautima. Kui ma just ei otsusta YFU Kreeka pankrotist tagasitulemise tõttu (mida pole veel juhtunud) pooleks aastaks Kreekasse õppima minna. Nüüd tundub see idee igaljuhul palju tõelisem...

Niisiis bussi papaaa (nüüd ma saan aru miks austerlastel Tallinnas kohta nimega bussiterminal nähes naljakas hakkas)!