Samal ajal kui teie seda postitust loete, olen ma juba teel Nizzasse, kust edasi suundun Korsikale ning seejärel Sardiiniasse. Kodus asju pakkides meenus mulle see, kuidas ma eelmisel aastal Kreetal ja Santorinil käies täielikku vaimustusse sattusin ja seal ka reisipäevikut pidasin. Mul on alati naljakas, kui ma teiste reisipäevikuid loen, eriti on nii Merily omadega. Minu enda reisipäevik tundub vist küll ainult minule naljakas, aga kasvõi enda lõbustamise mõttes on parimad palad teie ees!
1.päev
Kui ma lennukist välja astusin, oli nii lämbe ja palav, et ma ei saanud hingata. Alguses arvasin ma, et see on nohu. Tegelikult siin ongi nii palav.
Bussis tervitas meid giid, ja ütles: "Tere tulemast Kreeta saarele, meie ilusale... saarele!".
Hiljem, hotellis, röökis mu õde poolteist tundi naerda ja ei lasknud kellegil magada. Kuidagimoodi oli see aga väga naljakas.
2. päev
Hommikul kell 8.05 peame olema kohtumispaigas, et minna ekskursioonile "Kohtu Kreetaga". Kui ma alguses seda kava lugesin, ei saanud ma üldse aru, miks see KOHTU Kreetaga on, kui kohtusse ei minda. Hiljem sain ma aru, et ma olen loll.
Giid rääkis, et saarel on iga mehe kohta umbes 10 naist, lisaks neid kümmet ka ei taheta, sest nad on kurjad. Seega võetakse naiseks hoopis mandrilt tulnud üliõpilasi või välismaalasi. Vaesed Kreeta naised :(
Ja üks mees aevastas just 10 korda järjest 0,5 sekundiliste vahedega.
3. päev
Täna oleme rannas. Siin on ülihea mahlane arbuus mida müüakse, samuti ka hiiglaslikud doughnutsid erinevate täidistega. Väga paks (aga ilus) naine, kes neid müüb, karjub üle ranna, et neis pole kaloreid ja kui te ei usu, vaadake kasvõi teda ennast - superfiguur! Kõik kõhnad tüdrukud, kes temalt siis neid ostma lähevad, saavad vastuseks et "Eieiei sina küll mulle reklaamiks ei sobi, sa oled liiga kõhn." Ühesõnaga on see müüja väga tore ja mina tahan ka siis sõõrikut osta, ning kuna ma nagunii komplimentide järgi janunen (eiei sina oled liiga kõhn!!) siis lähen ja ostan kohe kolm tükki. Järgneb temapoolne vaikus ja viisakas "kolm eurot palun" ilma mingite vihjeteta minu hea figuuri suunas.
4. päev
Oleme ära põlenud ja näeme välja nagu vahtkustutatud grillkanad (panthenol). Täna läheme taverni.
Tavernis on päris tore, ainult et kelnerid käivad koguaeg ja näpistavad mind ja mu õde ninast, ise lapi järgi lõhnates. Kardan kohutavalt, et tantsijad kisuvad meid lavale, kuna me istume esimeses reas. See juhtubki, aga õnneks tulevad kõik teised inimesed ka.
Nüüd oli just selline tants, kus igaüks peab ringi keskel midagi ette tantsima. Mu õde saab laua taga minu tantsusammudest naerukrambid (ma tahtsin just meenutada, et KUI piinlik see siis välja nägi, ja vaatasin videot. Poleks pidanud :D).
5. päev
Täna on meil teine vaba päev. Kuna meil pole veel kingitusi sõpradele, otsustame (mu õde otsustab), et teeme shopingupäeva.
Õhtul vaatame oksjonikanalit, kus müüakse ehteid, ja katsume nende hindu ära arvata. Naerame ka imeliku käemodelli üle, kes pidevalt väänleb.
Nüüd aga ütleb Britt teile headaega ja soovib ilusat nädalat! Loodetavasti on tagasitulles kõik loomade toetuseks tehtud ehted ära ostetud. :)
4 kommentaari:
ikka ja jälle paned sa mind naeratama :) imearmas.
Tahtsin öelda et ka minul eelmine aasta juhtus samal reisil Nizzasse selline jama et klassijuhataja oli samal reisil :D. õnneks oli meie sihtkoht küll ainult Nizza ja tema läks sinna, kuhu ka sina. See tunub mingi õpetajate reis vit olevat :D
Ma armastan su blogi, selline hästi lihtne ja armas :) Tahaks ise ka Kreekasse..
Täitsa humoorikad juhtumised! :)
Post a Comment