*Meeldetuletus lugejatele - käimas on giveaway 200 jälgija puhul, milles osalemise kohta saad infot siit: http://britiblogi.blogspot.com/2011/08/200-jalgija-giveaway.html*
Oma reedeste postituste jaoks ma ideed veel saanud ei ole, aga vanu pilte vaadates tulin ma mõttele nendega midagi teha. Blogija niotillfem on ka midagi sarnast teinud, ehk siis - minu augustikuu viimase viie aasta jooksul.
Üldse tuli päris karm retro peale, kui ma neid pilte otsisin ja vaatasin - paljud pildid ei kannata üldse blogivalgust, mõned on lihtsalt nii imelikud, et ei oskagi midagi öelda, aga enamustega tuli peale lihtsalt täielik nostalgia. Soovitan kõigil oma vanades piltides tuhnida... leiab ilmselt väga palju huvitavat.
2007

Aastatel 2005-2007 oli Go live kõige populaarsem üritus teismeliste seas üldse. Ma ei sallinud absoluutselt mitte ühtegi esinejat mitte ühelgi aastal, aga juba see, et su vanemad sinna üldse minna lubasid ning see, et sa seal oma tuttavaid näha ja mõttetuid asju osta said oli rohkem kui piisav. Ja muidugi ka see, et seal tasuta õhupalle ning käepaelu (ja hilisematel aastatel ka Kanye prille) jagati oli lihtsalt uskumatult lahe. Ja neoonkollane Smardi käevõru oli kõige eksklusiivsem aksessuaar üldse.

Samal aastal juhtus veel üks väga tore asi ehk siis võtsime me endale koera. Mu perekond loovutas peale pikka heitlust mulle nimevalimisõiguse ja tänu sellele sai tema nimeks Naomi. Umbes 9 kuu pärast läksime temaga tema elu esimesele ja viimasele koertenäitusele, kus teda igat pidi kiusati, ja nähes nii väikest koera nii kurvana otsustasin ma, et Naomist ei saa mitte mingil juhul näitusekoera. Praegu on ta maailma kõige sõbralikum koer ja sellist hüääninägu, nagu pildil, teeb ta ainult siis kui teda põrandal lamades lõua alt kõditada.
See pilt on tehtud õhtul, kui me Merilyga kahekesi tema korteris olime ja ta mind teed jäätisega jooma õpetas. Põhimõtteliselt istusimegi tekkide sees tema rõdul, vaatasime tähti (romantika) ja jõime teed. Selle õhtu ülejäänud pildid kuuluvad samuti kategooriasse "ei näe kunagi blogivalgust", niiet saigi sealt kaustast kõige neutraalsem välja valitud.
2008

Üks maailma kõige patriootlikumaid tundeid siiani oli mul tõenäoliselt Öölaulupeol. Olin seal oma tolleaegse poisi ja isaga, ja kuigi olukord oli kergelt awkward, suutsin ma seda ikkagi nautida. Seda osa, mis peale keskööd tuli, ning kus praegused poplauljad esinesid, kuulasin ma autos teel koju, ja see on mul siiani väga ilusa kojusõiduna meeles.

Samal suvel käisin emaga kahekesi Suurbritannias. Ning nagu seal kombeks, sadas enamvähem kogu aja vihma. Pidime minema viskama ühed püksid ja kaks paari kingi. AGA seeeest sain ma näha Loch Nessi koletist, hulgaliselt punaseid telefoniputkasid, imeilusaid külakesi ja tõelist Bed&Breakfast majutust. Ning sellelt reisilt ostsin ma endale maailma kõige ilusama suure kuplikujulise läbipaistva vihmavarju, mille üle absoluutselt kõik lennujaamas naersid, kui see pagasiliinile ilmus. Haters did hate, aga mina ei saanud enam kunagi vihma käes märjaks.
2009

Kõige lahedam reis Eestis, mis mul siiani olnud on, oli Vilsandi saarele 2009. aasta suvel. Olin siis parajasti väga haaratud raamatust "Inglid ja deemonid", niiet absoluutselt kõik mu ümber muutus hirmutavalt müstiliseks. Samal reisil käisime ka hülgeid vaatamas ja sõime maailma parimat lõhesuppi, ning öösel toodi meid järelkäruga meie ööbimiskohta. Sellel ööl oli maailma kõige ilusam taevas (ja mina ei saanud magada, sest ma kujutasin ette, kuidas illuminaadid mulle järele tulevad).

Natuke hiljem käisime Merilyga esimest korda kahekesi pikemat aega Helsingis. Külastasime erinevaid vintage poode ja kirbuturge, sõime end segi ja tegime ka ühe kohustusliku kultuuripäeva. Pildil on väga õnnelik Britt, sest ta oli just ostnud endale pabernuku nimega Iiris, kellele erinevaid riideid selga sai proovida.
Merily 16. sünnipäeva tähistasime tollel aastal Radissoni viimase korruse restoranis kokteile juues, ning sealt alates armastan andunult Shirley Temple'i kokteili.
2010

Eelmisel suvel käisime emaga Soomes külas tema sõbrannadel. Ühel tema sõpradest elas aias räigelt suur siilide perekond, kes toitusid kassitoidust ja olid väga sõbralikud. Paitasin elus esimest korda siili ja veetsin enamuse külasolemisajast nendega tegeledes.

Ja siis avati Katusekino! Käisin seal vähemalt viis korda, et ära vaadata kõik filmiklassika, mida ma senini näinud polnud - Pulp Fiction, Ristiisa, Breakfast at Tiffany's ja enda praegune lemmikfilm Dark Habits. Katusekino oli ilmselt minu üks lemmikkohti tol suvel ja nii palju filme pole ma samuti nii lühikese aja jooksul veel kunagi vaadanud.

Suve lõpul käisin Korsikal ja Sardiinial. See pilt on tehtud rikaste sadamalinnas Portofino, kust ma endale tuppa suure postermaali ostsin ning kus me reisi jooksul esimest korda kohutava paduvihma kätte jäime. Aga linn ise oli väga väga ilus.
2011

Selle augustikuu pilte on kõik blogilugejad juba enamuses näinud, aga on ka veel mõned, mida ma siin ei jaganud. See pilt on ainus, mis pole tehtud millestki söödavast või joodavast, ning need kõhnad inimesed püüdsin ma pildile Tallink Spa juures oleva posti pealt. Ehk siis mina ja minu imeilusad ülikõhnad sõbrad.
Kaberneeme OKO restos sõime Raineriga grillsiiga, mis oli maitsestatud millegi täiesti tundmatuga. Hiljem kodus jõudsime jälile, et tegu oli kappariga, ja vähemalt mina olin küll vägagi üllatunud, et ma mitte kunagi varem kusagil sellist asja proovida pole saanud. Aga grillsiig ise oli mega mega hea.

Ühe sünnipäevaõhtu shotid Nooruses. Sünnipäevalapse nimi oli Triinu, aga kuna Pornotriinu kokteil liiga ilmselge tundus, läks käiku hoopis midagi muud... mille nime ma kahjuks ei mäleta.

Ning ühel üksikul hommikul sõbrannat oodates istusin ma Reval cafes ja sõin neljaviljaputru moosiga. Isegi puder, mis niigi alati tehes kohutavalt hea tuleb, on väljas süües delikatessi moodi. Ehk siis maitses ülimalt hästi ja koos chai lattega veelgi paremini.
Pildid on tehtud minu, Merily ja mu ema poolt.



0 kommentaari:
Post a Comment