Üldiselt meeldis mulle esimese poolfinaali korraldus väga - tore oli see, kuidas esitajad järjest sisse jalutasid samal ajal, kui neid tutvustati, väga meeldis see, et Piret Järvis kaksteist korda riideid ning soengut vahetas (minu jaoks jäid 2002. aasta Eurovisioonil Annely Peebo kolm kleidivahetust ikka väga kesiseks) ja et need kostüümid suures osas tema seljas ka väga head välja nägid (mitte, nagu ühel hooajal saate "Tantsud tähtedega" naissaatejuhi omad, kelle kõik kleidid olid disainitud Eesti moetippude poolt, kuid mis olid kõik lihtsalt nii inetud et ma isegi ei tahtnud teda taustakardinatest eristada).
Mis on paraku aga Eesti laulu juures (lisaks glamuurile ja kujundusele) veel olulised, on võistluslaulud. Paraku, sest peale esimest kuut lugu olin ma lootuse sellest voorust õiget eurolaulu leida juba täiesti kaotanud. Kuigi tegelikult, ega seda eurolaulu kindlat prototüüpi vist enam ei eksisteerigi - minu arvates sai selle aeg ümber Eesti võiduga, sest loost "Everybody" vist enam rohkem eurovisoonimat laulu olla ei saagi. Kuna aga peale esimest kuut laulu otsustasin ma oma meeldimisnormid natuke madalamale lasta, hakkas minu jaoks normaalsena tunduma isegi mõni esimeses pooles kuuldud lugu. Ja tuleb olla õnnelik vähemalt sellegi üle, et sel aastal Shirubi Ikazuchit või Tiiu Kiike ei esine, sest telekas oli sel korral eriti nõrga volüümi peal ning seetõttu poleks ma viimase esitust ilmselt isegi mitte kuulnud.
Minu lemmikud esimesest poolfinaalist (esinemisjärjekorras) olid:
"A little soldier" - Soundclear
Selle loo puhul tean ma ülimalt hästi, mis mind võlus - megahüpnotiseeriv solist. Ma isegi ei üritanud selle maailma kõige süütuma poisi ilme eest põgeneda. Kostüümid, muide, tegi neile blogija Ms. Marley. Loo sõnad olid küll natuke miks?, milleks?, kellega?, aga hea refrään kompenseeris kõik.
"Tantsulõvi" - August Hunt
Eile üritasin ma välja mõelda, mis see muusikastiil on, mis neid iseloomustab. See on nagu selline veidi ajudele käiv siirasõnaline tantsumuusika, mida viljeleb ka näiteks Traffic. Seetõttu ei arvanud ma sellest loost ka väga midagi, kui seda esimest korda raadiost kuulsin, kuid koos esitajate, kostüümide ja liikumisega oli see lugu ikka kõvasti parem. Seetõttu ei kuula ma üldjuhul ka lugusid enne saate nägemist ära, sest pilti ja heli koos nähes muutub asi tihtipeale palju paremaks (kuid on ka väga palju väga halbu vastupidiseid näiteid, nagu ikka).
"Made up my mind" - Liis Lemsalu
Ma pean tunnistama, et vaatamata suurepärasele lauluoskusele on Liis Lemsalu mind siiani kuidagi külmaks jätnud. Merily küll hoiatas, et ta esinemisriided on megakuumad, kuid ka selle peale ei lootnud ma eriti midagi. Nagu eile välja tuli, siis olid tema riided ikka väga kuumad küll, samuti ka soeng. Ja lugu ise oli tõesti hea. Kuna neid eurovisioonilikke laule enam väga ei tehtagi, siis ei saa ka öelda, et see lugu ei sobiks Eurovisoonile. Jah, ta tõesti ei sobiks, aga kui nüüd neid 20 lugu vaadata, mis Eesti laulu žürii välja valis, siis noh, milline neist üleüldse sobiks...
Lood, mis olid head oma veidral moel:
"My love" - Milky Whip
Mul pole õrna aimugi, millest see lugu rääkis, sest ma ei suutnud loo ajal keskenduda muule, kui solisti silmameigile, aga selle refrään oli kuidagi hüpnotiseeriv. Ansambel ise sarnanes eelmise aasta Shirubile.
"Fight for love" - Janne Saar
Ma arvan, et Janne solvus päris kõvasti, kui teda Eesti oma Briney Spearsiks nimetati. Aga oma tantsu, megasuure vööpandla ja kõhulihastega ta tõesti oli seda. Lugu meeldis mulle hästi natuke selle pärast, et see ei kõlanud nagu Eestis kirjutatud lugu. Samamoodi oli ka eelmise aasta Victoria looga "Baby had you". Millegi pärast panevad sellised lood lihtsalt imestama ja seetõttu hakkavad ka mingil moel veidi meeldima.
Siis olid veel lood, mis jätsid külmaks - nagu Erasmus Rotterdamist "Kuu pääle" ja Loss Paranoias "Valedetektor", mille esitajal oli küll superlahe soeng, aga kahjuks natuke liiga igav lugu. Lisaks veel ka Ott Leplandi lugu "Kuula", mida ma isegi ei märganud. Mulle tõesti meeldivad sügavasisulised ballaadid Eurovisioonil, kui nad on tõsiselt head. Aga ma isegi ei märganud seda lugu, sest see oli nii igav. Võib-olla oli see lihtsalt nii üleshaibitud, et pidigi suure pettumuse valmistama.
Aga olemata ei jäänud ka tõsiselt halvad lood.
"Bon Voyage" - Mia ft I.M.T.B
Ilmselt oligi taotluslik, et Miaga koos esinev bänd teeb oma nimega kohe selgeks, mis liiki esitaja tegemist on - I am Tibi. See lugu oli lihtsalt nii halb, ja mul oli nii kahju, et Artjom just selles loos üks esitaja pidi olema. Kõige hullem koht oli kohe kindlasti see, kui nad koos "Bon Vojäääääääääääääääääääääääääääääääääääž" karjuma hakkasid. See lihtsalt... ei toiminud. See lugu oli nii vale.
"I don't know" - Pop Maniacs
Okei Rolf... sa võtad iseenda, Teele Viira, kooner Rosanna ja selle rannareklaamist pärit tüdruku ning teed midagi sellist. See lugu oli lihtsalt nii mõttetult halb, et isegi kõik Lady Gaga uued lood pole nii mõttetu meloodiaga. Täiesti tühja sisuga laul, mis mõjus hääletajatele ilmselt ainult seetõttu, et tegemist oli tuntud lauljatega. Minule kahjuks ei mõjunud. Tegelikult ei saa ma üldse aru, mis inimesed need olema peavad, kes fännavad superstaarisaate osalejaid nii väga, et hääletavad ükskõik millise loo poolt, kus nende lemmikud kas või korra hingavad. Aga mida mul ikka öelda saab olla, kui isegi Els Himma nende poolt hääletas... võib-olla on Rolf näiteks ta lapselaps...
Mis seal siis ikka. Vähemalt said kaks minu lemmikut edasi finaali, kuigi Soundcleari mittesaamisest on kahju küll. Esitajaid vaadates ma siiski väga ei loodaks, aga ehk tuleb teisest poolfinaalist midagi paremat. Lootus sureb tavaliselt ju alles finaalsaates...
Eelmise aasta Eesti laulu muljeid loe siit: http://britiblogi.blogspot.com/2011_02_01_archive.html
Mis on paraku aga Eesti laulu juures (lisaks glamuurile ja kujundusele) veel olulised, on võistluslaulud. Paraku, sest peale esimest kuut lugu olin ma lootuse sellest voorust õiget eurolaulu leida juba täiesti kaotanud. Kuigi tegelikult, ega seda eurolaulu kindlat prototüüpi vist enam ei eksisteerigi - minu arvates sai selle aeg ümber Eesti võiduga, sest loost "Everybody" vist enam rohkem eurovisoonimat laulu olla ei saagi. Kuna aga peale esimest kuut laulu otsustasin ma oma meeldimisnormid natuke madalamale lasta, hakkas minu jaoks normaalsena tunduma isegi mõni esimeses pooles kuuldud lugu. Ja tuleb olla õnnelik vähemalt sellegi üle, et sel aastal Shirubi Ikazuchit või Tiiu Kiike ei esine, sest telekas oli sel korral eriti nõrga volüümi peal ning seetõttu poleks ma viimase esitust ilmselt isegi mitte kuulnud.
Minu lemmikud esimesest poolfinaalist (esinemisjärjekorras) olid:
"A little soldier" - Soundclear
Selle loo puhul tean ma ülimalt hästi, mis mind võlus - megahüpnotiseeriv solist. Ma isegi ei üritanud selle maailma kõige süütuma poisi ilme eest põgeneda. Kostüümid, muide, tegi neile blogija Ms. Marley. Loo sõnad olid küll natuke miks?, milleks?, kellega?, aga hea refrään kompenseeris kõik.
"Tantsulõvi" - August Hunt
Eile üritasin ma välja mõelda, mis see muusikastiil on, mis neid iseloomustab. See on nagu selline veidi ajudele käiv siirasõnaline tantsumuusika, mida viljeleb ka näiteks Traffic. Seetõttu ei arvanud ma sellest loost ka väga midagi, kui seda esimest korda raadiost kuulsin, kuid koos esitajate, kostüümide ja liikumisega oli see lugu ikka kõvasti parem. Seetõttu ei kuula ma üldjuhul ka lugusid enne saate nägemist ära, sest pilti ja heli koos nähes muutub asi tihtipeale palju paremaks (kuid on ka väga palju väga halbu vastupidiseid näiteid, nagu ikka).
"Made up my mind" - Liis Lemsalu
Ma pean tunnistama, et vaatamata suurepärasele lauluoskusele on Liis Lemsalu mind siiani kuidagi külmaks jätnud. Merily küll hoiatas, et ta esinemisriided on megakuumad, kuid ka selle peale ei lootnud ma eriti midagi. Nagu eile välja tuli, siis olid tema riided ikka väga kuumad küll, samuti ka soeng. Ja lugu ise oli tõesti hea. Kuna neid eurovisioonilikke laule enam väga ei tehtagi, siis ei saa ka öelda, et see lugu ei sobiks Eurovisoonile. Jah, ta tõesti ei sobiks, aga kui nüüd neid 20 lugu vaadata, mis Eesti laulu žürii välja valis, siis noh, milline neist üleüldse sobiks...
Lood, mis olid head oma veidral moel:
"My love" - Milky Whip
Mul pole õrna aimugi, millest see lugu rääkis, sest ma ei suutnud loo ajal keskenduda muule, kui solisti silmameigile, aga selle refrään oli kuidagi hüpnotiseeriv. Ansambel ise sarnanes eelmise aasta Shirubile.
"Fight for love" - Janne Saar
Ma arvan, et Janne solvus päris kõvasti, kui teda Eesti oma Briney Spearsiks nimetati. Aga oma tantsu, megasuure vööpandla ja kõhulihastega ta tõesti oli seda. Lugu meeldis mulle hästi natuke selle pärast, et see ei kõlanud nagu Eestis kirjutatud lugu. Samamoodi oli ka eelmise aasta Victoria looga "Baby had you". Millegi pärast panevad sellised lood lihtsalt imestama ja seetõttu hakkavad ka mingil moel veidi meeldima.
Siis olid veel lood, mis jätsid külmaks - nagu Erasmus Rotterdamist "Kuu pääle" ja Loss Paranoias "Valedetektor", mille esitajal oli küll superlahe soeng, aga kahjuks natuke liiga igav lugu. Lisaks veel ka Ott Leplandi lugu "Kuula", mida ma isegi ei märganud. Mulle tõesti meeldivad sügavasisulised ballaadid Eurovisioonil, kui nad on tõsiselt head. Aga ma isegi ei märganud seda lugu, sest see oli nii igav. Võib-olla oli see lihtsalt nii üleshaibitud, et pidigi suure pettumuse valmistama.
Aga olemata ei jäänud ka tõsiselt halvad lood.
"Bon Voyage" - Mia ft I.M.T.B
Ilmselt oligi taotluslik, et Miaga koos esinev bänd teeb oma nimega kohe selgeks, mis liiki esitaja tegemist on - I am Tibi. See lugu oli lihtsalt nii halb, ja mul oli nii kahju, et Artjom just selles loos üks esitaja pidi olema. Kõige hullem koht oli kohe kindlasti see, kui nad koos "Bon Vojäääääääääääääääääääääääääääääääääääž" karjuma hakkasid. See lihtsalt... ei toiminud. See lugu oli nii vale.
"I don't know" - Pop Maniacs
Okei Rolf... sa võtad iseenda, Teele Viira, kooner Rosanna ja selle rannareklaamist pärit tüdruku ning teed midagi sellist. See lugu oli lihtsalt nii mõttetult halb, et isegi kõik Lady Gaga uued lood pole nii mõttetu meloodiaga. Täiesti tühja sisuga laul, mis mõjus hääletajatele ilmselt ainult seetõttu, et tegemist oli tuntud lauljatega. Minule kahjuks ei mõjunud. Tegelikult ei saa ma üldse aru, mis inimesed need olema peavad, kes fännavad superstaarisaate osalejaid nii väga, et hääletavad ükskõik millise loo poolt, kus nende lemmikud kas või korra hingavad. Aga mida mul ikka öelda saab olla, kui isegi Els Himma nende poolt hääletas... võib-olla on Rolf näiteks ta lapselaps...
Mis seal siis ikka. Vähemalt said kaks minu lemmikut edasi finaali, kuigi Soundcleari mittesaamisest on kahju küll. Esitajaid vaadates ma siiski väga ei loodaks, aga ehk tuleb teisest poolfinaalist midagi paremat. Lootus sureb tavaliselt ju alles finaalsaates...
Eelmise aasta Eesti laulu muljeid loe siit: http://britiblogi.blogspot.com/2011_02_01_archive.html
pildid: elu24.ee
5 kommentaari:
Nõustun sinuga ja tõsi, sel aastal ei ole need laulud just kõige eurovisioonilikumad. Kahju täitsa, seepärast me seal taga otsas olemegi kogu aeg.
http://turquoisedreaam.blogspot.com/
mis tähendab "kooner" rosanna? :D
Neeehh, minu meelest on Eurovisioon juba 12 aastat olnud rohkem selline võistlus, kus jagatakse punkte esitajale kui riigi esindajale, mitte kui autorile, loojale ja kunstnikule.
Anonymous - :D arvasin, et olen blogis kunagi maninud ka seda, aga otsisin ja tuleb välja, et ei olegi. Rosanna sattus glämmilaadal lihtsalt meie leti juurde ja kauples elueest ühe pluusi hinda alla ning lõpuks ei tahtnud seda üldse ostagi. Sealt see tuligi... :D
Dagmar - tõsi, aga eesti eelvoorudes pole see ju võimalik ning siin hääletatakse ikka muude aspektide järgi
mulle meeldis "a little soldier", kõige jubedamad ja mõttetumad olid "I don't know" (mis meenutas totaalselt mingit Koit Toome (samuti mõttetut) lugu kohati.. ühe kindla viisijupiga, mis näiteks kohe loo alguses esines), "bon voyage", "fight for love" (sest ma ei kuulnud mitte ühtegi sõna üle selle koleda tümpsu), "my love" (häirivalt creepy). ülejäänud ei tekitanud minus eriti mingeid emotsioone - neutraalne tsoon. aga vähemalt oli seda show'd huvitav vaadata, ning tekkis tahtmine ka järgmisi saateid näha. kuigi! Eurovision kui selline ei paku mulle mitte mingit pinget ja ei kutsu ka vaatama, sest sealne muusika lihtsalt on alla igasugust arvestust 95% ulatuses.
Maiken/
Maikeni blogi - part of me
Post a Comment